On aeg viivuks kuulatada. Tõenäoliselt kuuleme siis KÕIK, et kell tiksub.

Hannes Võrno

On aeg viivuks kuulatada. Tõenäoliselt kuuleme siis KÕIK, et kell tiksub. Tiksub seda aega, mis on EESTILE antud, et alles jääda.
Me käitume ju nagu inimene, kes istub lauda ja ilma toitu maitsmata hakkab sellele hooga soola raputama. Palun mõtleme mis meil ON mitte mida me TAHAME. Ärme enne pagulaste teemal edasi kakle, kui me pole kokkuleppele jõudnud, mida me kõik koos oleme teinud või tegemata jätnud, et kolmandik siin elajatest sülitab Eesti keelele.
Jätame kooseluseaduse seniks jahtuma, kui helbime eelroaks sisse põhjuse, miks me kõik liigeldes jalgsi või autoga sellised sitapeadest egoistid oleme. Ärme osata teisi inimesi perekonna, Euroopa või kristlike väärtuste ja inimese vabaduse teemadel kui meil pole ühiselt selge, mis on meie igaühe kohus enne surma korda saata või mille nimel vajadusel ka elu anda.
Me jagame Eestit nagu metsakollid Nukitsamehes jagasid raha, teades et metsast välja shoppama niikunii ei saa. Miks peab keegi mind, sind, meid kõiki, rahvana austama? Pidama lugu eestasest kui inimesest?
Me loeme Äripäeva rikaste edetabelit ja mõtleme oma popslikus peanupus, et näe kui tore - seesama on ju ka Eesti lollide edetabel, sest edukad on raudselt nagu muinasjutuski, pahad ja rumalad. Aga ma tean kindlalt, et ükski miljonär ei pargi poe ees invaliidi kohale, sinna pargib sodinokk liisingule kuuluva luksusauto.
Ma tahaksin väga siiralt, kolmekuningapäeval soovida, et elu oleks selline nagu JMKE laulus "Tere Perestroika". Astume palun RAHU nimel välja kaevikutest, kus ühtede vihasihtmärgiks ühed ja teistel teised eestlased. EESTI PÄRAST, PALUN!