Eestisse on jõudnud ohtlik lastemäng!

Ehkki ohtlikud internetimängud ringlevad seni teadaolevalt venekeelsete laste seas, tasub ka eestikeelsete laste vanematel toimuvaga kursis olla.

Veebikonstaabel Jana Frolova kinnitas, et Eestis ringleb ohtlik lastemäng „Jookse või sure", mille sisuks on joosta võimalikult lähedalt liikuva sõiduki nina eest üle sõidutee.

Oma Facebooki kodulehel kutsus Frolova lapsevanemaid pöörama tähelepanu liiklusega seotud teemadele. Tema sõnul tekitab ohtlik lastemäng „Jookse või sure" põhjendatud ärevust nii lastevanemates kui politseis.

Nimetatud mängu mõte on selles, et läheneva auto nina eest läbi lipates punkte koguda, näidates tõendina sellest mobiiltelefoniga võetud videot. Mida lähemalt auto nina eest sa läbi lipsad, seda rohkem punkte võid saada.

„Tungiv palve on — rääkige sel teemal oma lastega ja tehke neile selgeks, et säärases mõttetus mõõduvõtmises kaasalöömine võib lõppeda kibedate pisaratega," soovitas veebikonstaabel. Tema sõnul ei ole lapsed oma nooruse tõttu suutelised kõiki riske piisavalt hindama ja võivad järelemõtlematult seada ohtu nii oma elu kui ka teiste inimeste elu ja tervise.

Frolova toonitas, et seaduse seisukohalt on sedasorti tegevuse puhul tegemist ka tõsise õigusrikkumisega, kuna see võib põhjustada liiklusavarii.

Autojuhte palutakse olla tähelepanelikumad

Politsei andmetel sai Eesti teedel möödunud aastal jalakäijatena kannatada 67 kuni 16-aastast last. 

„Seetõttu on väga tähtis veenduda selles, et teie laps saab aru, et sõidutee ei ole mängukoht ja ükski mängupunkt ei ole väärt võimalikke vigastusi," märkis Frolova.

Ta kutsus autojuhte üles tähelepanelikkusele teel, sõites mööda lasteaedadest ja koolidest, samuti vastavate hoiatavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, mis teavitavad jalakäijatest teedel-tänavail. Sotsiaalmeediasse ilmub üha sagedamini postitusi kõnealuste „lustimiste" pealtnägijatelt.

Veebikonstaabel on internetis tegutsev politseinik. Tema töökohustuste hulka kuulub suhtlemine arvutivõrkude kasutajatega, aga ka valgustustöö internetiturvalisuse vallas. Tänasel päeval tegutseb Eestis kolm veebikonstaablit. Esimene selline ametikoht loodi Eestis 1. juunil 2011. aastal.

Eestisse on ujunud vaalad

„Jookse või sure" ei ole paraku ainus laste „lõbustus", mis võib letaalselt lõppeda. Facebooki-postitustest võib aru saada, et Eestisse on jõudnud ka mäng „Sinivaalad", mis põhineb reaalajas esitatud ülesannete täitmisel. Oma esimese ülesande saamiseks peab laps liituma sotsiaalvõrgustikus niinimetatud „surmagrupiga". Mäng kestab 50 päeva ja selle lõppsihiks on mängija enesetapp.

Nagu ütles Eesti Sputnikule Anna (nimi muudetud) Ida-Virumaalt, on tema kaheteistaastane vend juba ammu „Sinivaala" mänguga tuttav. Tal on vedanud — ta saab aru, et tegemist ei ole sugugi mänguga ja peab selles osalejaid „nupust nikastanute sektiks". Tema nimetab ennast delfiiniks, kes „vaalu" päästab, rääkides neist õpetajatele ja lastevanematele.

Eesti koolid kuulutasid sõja nn. surmagruppidele

Seoses „surmagruppide" ja selliste internetimängude nagu „Jookse või sure" või „Sinivaalade" Eestisse jõudmisega alustavad mitmed koolid oma õpilaste ja lastevanematega aktiivset ennetustööd.

See tõsine teema ei jäänud märkamata ja paljud Eesti õppeasutused on võtnud oma tõsiseks hooleks ennetustöö õpilaste ja lastevanematega, et tõsta nende teadlikkust tollest ohust ja lapsi veebimanipulaatorite eest kaitsta.

Nagu rääkis Sputnik Eesti ajakirjanikule Ehte Humanitaargümnaasiumi infotehnoloog Dmitri Mištšenko, äratas meie Sputnik Eesti venekeelse versiooni artikkel kooliperes tähelepanu ja kuigi selles gümnaasiumis ei ole laste osalemist säärastes mängudes täheldatud, on tema algatusel läbitud juba mitu arvutimängude turvalisusele pühendatud koolitundi.

Tema sõnul on 6.-7. klasside õpilased kõnealuse probleemiga kursis. Oma enamuses ütlevad koolilapsed, et sellised mängud ei ole nende jaoks ega pea nendes osalejaid just kõige arukamateks inimesteks.

Mištšenko märgib, et „Sinivaalade" põhiliseks sihtrühmaks on 4.-6. klasside õpilased, kellel on tõenäoliselt probleeme perekonnas ja kes tahavad midagi oma ümbruskonnale tõestada.

Dmitril on ette valmistatud mitu erinevat tundi eri vanuserühmadele. Kõige väiksematele kuulajatele jagab ta baasteadmisi, selgitades, mida internet endast kujutab ja et tundmatuid inimesi ei tohi usaldada.

Vanematele lastele annab ta nõu, kuidas tundmatute isikutega suhelda, kuidas filtreerida kontaktide nimekirja ja jagada teavet ainult nendega, kellega tohib. Gümnaasiumiõpilaste koolitustunnid kannavad nimetust „Digitaalne jälg internetis".

„Ma korraldan meie koolis spetsiaalseid arvutitunde juba aastat viis, mõne viimase aasta jooksul oleme selliseid tunde läbi viinud kõikides klassides," ütles Mištšenko. Eraldi õppetundi „surmagrupi" teemal ta korraldanud ei ole, kuid viimatised sündmused on sundinud selle teema olemasolevatesse õppekavadesse integreerima.

Juba mitu aastat järjest käib infotehnoloogile abiks veebikonstaabel, kes samuti räägib riskirühma õpilastele ohtudest, mida internet endas peidab.

Lapsevanemad peavad kaitsma last manipulaatorite eest

Olukorda nõustus meile kommenteerima ka psühholoogist nõustaja Svetlana Nefedkina. Tema sõnul saabub teismeliste kriisi-iga 12. — 14. eluaastal. See on lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise vaheline aeg, mille vältel kujuneb välja terviklik eneseteadvus. Seda keerulist perioodi iseloomustab suur tundlikkus, haavatavus, mõjutatavus, meeleolu muutlikkus, käitumise vastuolulisus ja ebastabiilsus.

Selle etapi üleelamiseks on väga oluline, et vanemad teismelist toetaksid, võtaksid tema tundeid ja üleelamisi tõsiselt. Nefedkina on veendunud, et kui lapsel on kodus hea olla ning ta tunneb, et on oma vanematele huvitav ja oluline, siis ütleb ta neile kindlasti, kui tema elus juhtub midagi imelikku, arusaamatut või kohutavat.

Oskus täiskasvanult abi paluda on selles eas väga tähtis. Üks põhjustest, mille tõttu laps võib „surmagruppidest" huvituma hakata, on probleemid perekonnas. Olukord süveneb, kui laps ei tunne ennast armastatuna, kui temaga käitutakse kurjasti, teda ei mõisteta ega aktsepteerita. Sellisel juhul võib teismeline enesesse sulguda ja kogeda soovimatust elada.

Internetisõltuvus on ohtlik sümptom

Nefedkina loeb üles sümptomid, mis võivad lapsevanemale märku anda, et laps on astunud ohtlikule rajale. Nende seas on unehäired, internetisõltuvus, märgatavad muudatused käitumises, sünged postitused lapse veebilehel ja nii edasi. Kui olete seda märganud, siis on väga oluline õigeaegselt lapsega vestelda, näidata üles tähelepanelikkust ja temaga tõesti suhelda.

Kui ta räägib ära, mis toimub, tuleb vajadusel pöörduda politseisse ja viia laps lastepsühholoogi jutule. Svetlana on seisukohal, et kuni laps ei ole saanud täisealiseks, peab tema konto sotsiaalvõrgustikus olema võõrastele suletud.

Tingimata tuleb teha nii, et tema postitatud kirjutisi, fotosid ja muud olulist infot saaksid näha ainult tema sõbrad.

Psühholoogi sõnul peavad interneti turvalisust kontrollima lapsevanemad. Sellest hetkest peale, kui laps hakkab ülemaailmset „ämblikuvõrku" kasutama, peavad just nemad talle selgitama lihtlabaseid veebis käitumise reegleid.

Psühholoog on kindel, et lapsele tuleb õpetada jätma vastu võtmata sõbrakutsed tundmatutelt inimestelt ja hoiduma nendega suhtlemast.

Jaga infot, et see võimalikult paljude lastevanemateni jõaks!

jooksma auto avarii